Nädal on möödunud tuult oodates. Tänaseks on ta olemas, mis tagas palju õnnelikke ja säravaid nägusid bulaogil. Lohetunnid on jõudnud sinna maale, et homme peaks saama ka lauaga sõitma. Väga väsinud kuid ootab seda väga.Vahepeal siis sellest, mida teha siis kui tuult ei ole. Mitte et see kõigile puhakajatele suur muret valmistaks. Teispäeval käsin Ariel pointis kaljult vette hüppasmas. Elu esimesed hüpped. Mulle apsoluutselt ei meeldi kui pea vee alla läheb, aga elus tuleb ju igasugu asju proovida. Peale esimest hüpet värised jalad ikka väga. Hüppasin ma esimese laua pealt, mis siis u 4-5 m veest.oli ka kas laumist astet, kus ma ei julgenud hüpata kuna need olid kaljule liiga lähedal. Kokku tegin neli hüpet, kõik samalt kõrguselt. See oli enamuse jaoks masimum kõrgus millet hüpata. isegi suured ja tugevad surfarid ei hüpanud kõrgemalt. Muidugi leidus ka neid, kes lenadasid 12 m kõrguselt vette( kõrgeim platvorm), aga mis liig see liig. see ei saa ilmselt kunagu minu tasemeks. Välajsõidu juurde kuulus veel lõunasööks ja peale seda sia minna snorgeldama. Mina ja üks teine eetis noormees Ojari läkime ka. Kohalik filipiino ulatab mulle maskid lausega, üks sulle ning teine sinu abikaasale. Omalegi ootamatult olen mehele läinud.Selline see elu siin on. Neljapäeval tegime väljasõidu Puka rannale, asub saare põhjatipus. Tegemist vähe eraldatud rannaga, kus ei leidu nii palju turiste. Meelolukaim ilmselt oli grupp Rooti topless neide, kes tegid vees pilet. Poel just parim facbooki materjal. Nädala algul kolisn jälle. Nüüd on super asuhkot, kuid tuba vähe niiske. Kuid niiske on siin pea kõikjal. eks elab üle.Mulle kohe meeldib kolida, nii on palju lõbusam;D