Nädal on möödunud tuult oodates. Tänaseks on ta olemas, mis tagas palju õnnelikke ja säravaid nägusid bulaogil. Lohetunnid on jõudnud sinna maale, et homme peaks saama ka lauaga sõitma. Väga väsinud kuid ootab seda väga.Vahepeal siis sellest, mida teha siis kui tuult ei ole. Mitte et see kõigile puhakajatele suur muret valmistaks. Teispäeval käsin Ariel pointis kaljult vette hüppasmas. Elu esimesed hüpped. Mulle apsoluutselt ei meeldi kui pea vee alla läheb, aga elus tuleb ju igasugu asju proovida. Peale esimest hüpet värised jalad ikka väga. Hüppasin ma esimese laua pealt, mis siis u 4-5 m veest.oli ka kas laumist astet, kus ma ei julgenud hüpata kuna need olid kaljule liiga lähedal. Kokku tegin neli hüpet, kõik samalt kõrguselt. See oli enamuse jaoks masimum kõrgus millet hüpata. isegi suured ja tugevad surfarid ei hüpanud kõrgemalt. Muidugi leidus ka neid, kes lenadasid 12 m kõrguselt vette( kõrgeim platvorm), aga mis liig see liig. see ei saa ilmselt kunagu minu tasemeks. Välajsõidu juurde kuulus veel lõunasööks ja peale seda sia minna snorgeldama. Mina ja üks teine eetis noormees Ojari läkime ka. Kohalik filipiino ulatab mulle maskid lausega, üks sulle ning teine sinu abikaasale. Omalegi ootamatult olen mehele läinud.Selline see elu siin on. Neljapäeval tegime väljasõidu Puka rannale, asub saare põhjatipus. Tegemist vähe eraldatud rannaga, kus ei leidu nii palju turiste. Meelolukaim ilmselt oli grupp Rooti topless neide, kes tegid vees pilet. Poel just parim facbooki materjal. Nädala algul kolisn jälle. Nüüd on super asuhkot, kuid tuba vähe niiske. Kuid niiske on siin pea kõikjal. eks elab üle.Mulle kohe meeldib kolida, nii on palju lõbusam;D

Pildid elust enesest

Kolmas nädal

Täna jõudsin järeldusele, miks mulle meeldib white beachi station 3 rohkem kui sation 1. esiteks, kuna seal on tunduvalt vähem inimesi, kuna keegi ei viitsi kunagi nii kaugele jalutada. Teiseks on seal tunduvalt väem ööklubisid ja muid restorane, mis omakorda teingib selle, et seal on ka tunduvalt vähem valgustust ning rohkem loodust. Sellepärst tavaliselt oma päikeseloojangud ja rannapäevad veedan seal. Kuid nüüd kolisn ranna teise otsa, mis on sation 1 juures. Mis tõttu tänanane päikeseloojang möödus sagivate hiinalaste vahel. Lihtsale ei tahtnud ette võtta nelja kilomeetrist retke teise ranna ostas. u 2 km sinna ja kaks tagasi. Pühapäeval alusatin oma lohetundidega, mis algul edanesid pätris ilusti hoolimata kõvast tuulest, kuid tänaseks on tuul vaibunud, proovi sa lohet lennutada, kui tuult ei ole. Seega kõva tuul, mis sul lendu tõstab on siiski etem, kui üldse mitte tuult. Tunda aega vees, pool tundi üritad lohet elnud saada ja siis tuleb täsiesti tühjal rannal teine lohe ja kukutab meie oma alla. sõitis sellele sisse. seega järgmine pool tundi üritame lohet üles saada, enne kui alla anname. Nii see päev mööduski. Korealaste baas, kus oma õpinguid teen, on teistest eraldatud, seega aegajalt tekib mul puurilinnu tunne, kes on toodud võõrasse kohta justkui teistel vaatamiseks. Ülejäänud seal kõik korealased. Seega vahel tunnen ennast nende kesekel väga üksikuna. Nüüd ootame tuult, mida mõned päevad ei tule.